Lähtume teadusest ja kvaliteedist
Meie toorained tulevad ainult parimatelt tegijatelt, et Sina tunneksid end parimalt.
Kvaliteetne ja 100% puhas
Sisaldab ainult puhtaid, kõrgeima kvaliteediga koostisosi.
Mitte puhverdatud & lisaaineteta
Ei ole lisatud täitaineid ja vähem kvaliteetsemaid aktiivaineid.
Avalikud laborianalüüsid
Kirjuta meile oma toote partii nr. ja saadame Sulle Su isikliku toote laborianalüüsid.
Tõestatud magneesiumi toimed
Aitab vähendada väsimust ja kurnatust
• Uuringud on seostanud magneesiumi manustamist parema une kvaliteediga (uinumise kiirus, uneeag, unisus, norskamine). Edasisi kliinilisi uuringuid oleks tarvis, et seda seost tugevamalt kinnitada ja paremini mõista, aga praegused leidmised on üpriski lootustandvad. [1][20][21]
Aitab kaasa luude ja hammaste normaalsele talitlusele
• Uuringud on leidnud, et magneesiumi manustamine on positiivselt korreleeritud luu mineraalse tihedusega ja väiksema luumõra/murdumise riskiga. [1][24]
•Samuti on leitud side osteoperoosi ja menopausi korral, mille puhul olid inimestel madalamad magneesiumitasemed. [23]
D-vitamiini ja magneesiumi sünergia
• Magneesium on vajalik D-vitamiini muundamiseks aktiivseks vormiks.
Sellepärast ainuüksi D-vitamiini manustamine pole nii efektiivne isegi suurte annuste korral, kui indiviid on magneesiumi defitsiidiga. [3]
• Lisaks toob D-vitamiini manustamine ise aja jooksul kaasa suurema magneesiumivajaduse, kuna D-vitamiin kasutab palju magneesiumi enda metaboliseerimiseks. [4]
Aitab kaasa normaalsele psühholoogilisele funktsioonile
• Magneesium on vajalik koensüümina, et muuta trüptofaan serotoniiniks, neurotransmitteriks, mida peetakse vaimse tervise ja meeleolu peamiseks määrajaks.
•Uuringud on leidnud ka korrelatsioone erinevate psühholoogiliste seisundite(nt. ärevus ja depressioon) ja magneesiumi manustamise vahel, kuid see ei kehti igal korral ja edasised kliinilised uuringud oleks tarvis, et paremini seda seost mõista. [1][12][19][22]
Aitab kaasa normaalsele lihaste talitlusele ja valkude sünteesile
• Inimeste lihaste jõudlus (haardejõud, säärelihaste tugevus, põlve sirutuse pöördemoment ja pahkluu sirutuse isomeetriline tugevus) korreleerub positiivselt kõrgema SMC-ga (magneesiumi seerumi kogukontsentratsioon). [1]
Klientide tagasiside
Koostisosad | Kogused |
---|---|
Annuse suurus | Üks kopsikutäis (2.5ml) |
Annuseid pakendis | 42 |
Üks kopsikutäis (2.5ml) sisaldab: | |
Magneesium (2340mg Magneesiumalaadist*) | 270mg |
%NRV*- protsent päevasest võrdluskogusest täiskasvanule | 67.5% |
*Magneesiummalaat trihüdraat (MgC4H4O5 · 3H20) - Elementaalse magneesiumi sisaldus ~ 11.5%
Mitte ületada päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust. Ära kasuta toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Säilitada kinnisena, jahedas ja kuivas kohas.
Miks me valime magneesiummalaadi
Magneesiummalaat
VS
-glütsinaat, -tsitraat ja -L-treonaat vormid
• Magneesiummalaat on kombinatsioon magneesiumist ja maloonhappest (õunhappest), see on sama efektiivne kui teised tuntud magneesiumi vormid, nagu magneesium glütsinaat või magneesium tsitraat. Magneesiummalaat:
• On üks kõige paremini imenduvaid magneesiumivorme, mistõttu on see suurepärane valik magneesiumitaseme taastamiseks.[5][6]
• On potentsiaalselt seedesüsteemile õrnem ja vähem lahtistava toimega kui magneesiumtsitraat ja teised magneesiumitüübid.
• Sobib hästi väsimuse korral ja energiavarude tõstmiseks.[1][7][8]
• Kuigi seda pole spetsiifiliselt uuritud on inimeste poolt täheldatud, et magneesium l-treonaat ja magneesiumglütsinaat on tekitanud neile kõrvalmõjusi nagu rahutus, "brain fog", kognitiivsed häired, võõrutusnähud jne. Mille tõenäoline selgitus on see, et need magneesiumivormid mõjutavad lisaks ka veel teisi tundlikke biokeemilisi protsesse su kehas (näiteks glütsiin on NMDA retseptori ko-agonist ja magneesium L-treonaat läbib vere-aju barjääri).
•Magneesiummalaadi korral on teine osa maloonhape, mis mõjutab põhiliselt keha sellega, et mängib rolli energiatootmistsüklis.
•Sellegipoolest on inimeste kehad/geenid/epigeneetika erinevad ja isegi kui väike kogus inimesi tunneb negatiivseid mõjusi eelnimetatutelt magneesiumivormidelt ei tähenda, et need on vaieldamatult halvad (vastupidiselt on neil ka omad positiivsed küljed). Ainult me soovisime Truu Performance-iga pakkuda magneesiumivormi mille risk tõsisteks kõrvalmõjudeks oleks kõige väiksem ja mida me saaksime enesekindlusega soovitada igaühele.
Miks magneesiumi defitsiit eksisteerib?
• Magneesiumi tarbimine modernsetes ühiskondades on veidi, kuid üldiselt madalam kui praegused soovitatud päevased normid, ent see jääb oluliselt alla mõõdetud magneesiumi tarbimisele traditsioonilistes ühiskondades ja uuematele korrigeeritud soovitatud päevastele normidele (loe rohkem viidatud uuringust), mis on võtnud arvesse muutusi ühiskonnas. [9]
• Homeostaatilised mehhanismid mis reguleerivad magneesiumi tasakaalu meie kehas kujunesid välja miljoneid aastaid tagasi (kiviajal) ja analüüsid meie paleoliitiliste eelkäijate toitainete sissevõtust näitab keskmiselt 600mg magneesiumi tarbimist päevas, palju rohkem kui tänapäeval. [10]
• Toitude töötlemine vähendab toidus olevat naturaalset magneesiumit.
• Käsitluses olevad ravimid (nt mõned antibiootikumid, antatsiidid ja hüpertensiivsed ravimid) vähendavad magneesiumi imendumist.
• Levinud väetamistehnikad põllukultuuris ei paku vajalikke mineraalaineid mullale, mistõttu on ka taldrikule jõudev toit mineraalide vaesem.
• Massitööstus, intensiivsest põllumajandusest rikutud muld ja uued aretatud toidutaimed, millel on väiksem mikrotoitainete väärtus.[1][11]
Kuidas määrata magneesiumi defitsiiti?
• Magneesiumi defitsiiti on ebapraktiline suurel skaalal täpselt määrata ravisüsteemis, sest seerum magneesiumi(SMC) vereanalüüs ja muud lihtsamad analüüsid ei ole piisavalt adekvaatsed näitajad kogu keha magneesiumi tasemesest, mille pärast jäävad enamus inimesed diagnoosimata isegi kui nende seerum magneesium on normi piires. [13][14][15]
• Hetkel praktiline viis magneesiumi taset määrata koosneb lihtsamatest analüüsidest nagu SMC, ning elustiili-, toitumise ja füsioloogiliste faktorite analüüsimisest. Mida ideaalis peaks olema võimeline läbi viima enamus meditsiinilisi spetsialiste.
• Miks seerum magneesium ei ole adekvaatne näitaja? Seerum magneesium ehk magneesiumi kogus veres ei ole piisav näitaja üksinda, et teha otsus keha magneesiumi taseme kohta, sest seerum magneesium võib jääda normide/referentsväärtuste piiresse isegi kui magneesiumi kogus kehas (kudedes, luudes jne.) on puudulik. Sellepärast on soovitatud ka kasutusele võtta tervisehoiatus, mis annaks arstidele alati teada, et "normaalne" SMC ei välista magneesiumdefitsiiti.[13]
Truu Käsiraamat
Viited:
1. Schwalfenberg, G. K., & Genuis, S. J. (2017). The Importance of Magnesium in Clinical Healthcare. Scientifica, 2017, 4179326. DOI
2. Kirkland, A. E., Sarlo, G. L., & Holton, K. F. (2018). The Role of Magnesium in Neurological Disorders. Nutrients, 10(6), 730. DOI
3. Uwitonze, A. M., & Razzaque, M. S. (2018). Role of Magnesium in Vitamin D Activation and Function. The Journal of the American Osteopathic Association, 118(3), 181–189. DOI
4. Kirkland, A. E., Sarlo, G. L., & Holton, K. F. (2018). The Role of Magnesium in Neurological Disorders. Nutrients, 10(6), 730. DOI
5. Uysal, N., Kizildag, S., Yuce, Z., Guvendi, G., Kandis, S., Koc, B., Karakilic, A., Camsari, U. M., & Ates, M. (2019). Timeline (Bioavailability) of Magnesium Compounds in Hours: Which Magnesium Compound Works Best?. Biological trace element research, 187(1), 128–136. DOI
6. Ates, M., Kizildag, S., Yuksel, O., Hosgorler, F., Yuce, Z., Guvendi, G., Kandis, S., Karakilic, A., Koc, B., & Uysal, N. (2019). Dose-Dependent Absorption Profile of Different Magnesium Compounds. Biological trace element research, 192(2), 244–251. DOI
7. Zhang, Y., Xun, P., Wang, R., Mao, L., & He, K. (2017). Can Magnesium Enhance Exercise Performance?. Nutrients, 9(9), 946. DOI
8. Guy E Abraham & Jorge D Flechas (1992) Management of Fibromyalgia: Rationale for the Use of Magnesium and Malic Acid, Journal of Nutritional Medicine, 3:1, 49-59. DOI
9. Rosanoff A. (2021). Perspective: US Adult Magnesium Requirements Need Updating: Impacts of Rising Body Weights and Data-Derived Variance. Advances in nutrition (Bethesda, Md.), 12(2), 298–304. DOI
10. DiNicolantonio, J. J., O'Keefe, J. H., & Wilson, W. (2018). Subclinical magnesium deficiency: a principal driver of cardiovascular disease and a public health crisis. Open heart, 5(1), e000668. DOI
11. Cazzola, R., Della Porta, M., Manoni, M., Iotti, S., Pinotti, L., & Maier, J. A. (2020). Going to the roots of reduced magnesium dietary intake: A tradeoff between climate changes and sources. Heliyon, 6(11), e05390. DOI
12. Pickering, G., Mazur, A., Trousselard, M., Bienkowski, P., Yaltsewa, N., Amessou, M., Noah, L., & Pouteau, E. (2020). Magnesium Status and Stress: The Vicious Circle Concept Revisited. Nutrients, 12(12), 3672. DOI
13. Ismail, Y., Ismail, A. A., & Ismail, A. A. (2010). The underestimated problem of using serum magnesium measurements to exclude magnesium deficiency in adults; a health warning is needed for "normal" results. Clinical chemistry and laboratory medicine, 48(3), 323–327. DOI
14. Workinger, J. L., Doyle, R. P., & Bortz, J. (2018). Challenges in the Diagnosis of Magnesium Status. Nutrients, 10(9), 1202. DOI
15. Costello, R. B., Elin, R. J., Rosanoff, A., Wallace, T. C., Guerrero-Romero, F., Hruby, A., Lutsey, P. L., Nielsen, F. H., Rodriguez-Moran, M., Song, Y., & Van Horn, L. V. (2016). Perspective: The Case for an Evidence-Based Reference Interval for Serum Magnesium: The Time Has Come. Advances in nutrition (Bethesda, Md.), 7(6), 977–993. DOI
16. Kozioł-Kozakowska, A., & Maresz, K. (2022). The Impact of Vitamin K2 (Menaquionones) in Children's Health and Diseases: A Review of the Literature. Children (Basel, Switzerland), 9(1), 78. DOI
17. Mandatori, D., Pelusi, L., Schiavone, V., Pipino, C., Di Pietro, N., & Pandolfi, A. (2021). The Dual Role of Vitamin K2 in "Bone-Vascular Crosstalk": Opposite Effects on Bone Loss and Vascular Calcification. Nutrients, 13(4), 1222. DOI
18. Akbulut, A. C., Pavlic, A., Petsophonsakul, P., Halder, M., Maresz, K., Kramann, R., & Schurgers, L. (2020). Vitamin K2 Needs an RDI Separate from Vitamin K1. Nutrients, 12(6), 1852. DOI
19. Kirkland, A. E., Sarlo, G. L., & Holton, K. F. (2018). The Role of Magnesium in Neurological Disorders. Nutrients, 10(6), 730. DOI
20. Zhang, Y., Chen, C., Lu, L., Knutson, K. L., Carnethon, M. R., Fly, A. D., Luo, J., Haas, D. M., Shikany, J. M., & Kahe, K. (2022). Association of magnesium intake with sleep duration and sleep quality: findings from the CARDIA study. Sleep, 45(4), zsab276. DOI
21. Arab, A., Rafie, N., Amani, R., & Shirani, F. (2023). The Role of Magnesium in Sleep Health: a Systematic Review of Available Literature. Biological trace element research, 201(1), 121–128. DOI
22. Botturi, A., Ciappolino, V., Delvecchio, G., Boscutti, A., Viscardi, B., & Brambilla, P. (2020). The Role and the Effect of Magnesium in Mental Disorders: A Systematic Review. Nutrients, 12(6), 1661. DOI
23. Rondanelli, M., Faliva, M. A., Tartara, A., Gasparri, C., Perna, S., Infantino, V., Riva, A., Petrangolini, G., & Peroni, G. (2021). An update on magnesium and bone health. Biometals : an international journal on the role of metal ions in biology, biochemistry, and medicine, 34(4), 715–736. DOI
24. Groenendijk, I., van Delft, M., Versloot, P., van Loon, L. J. C., & de Groot, L. C. P. G. M. (2022). Impact of magnesium on bone health in older adults: A systematic review and meta-analysis. Bone, 154, 116233. DOI